Mitte üksnes see, et Eesti Euroopa Liidu eesistujariigina juba tuleval aastal Brexiti-supis kulpi liigutab, ei tingi nõupidamist just Eesti valitsusjuhiga. Pigem peab Euroopa Liidu üks musterlapsi olema sõna ja teoga eeskujuks teistelegi Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele, kes on seni olnud Merkeli poliitika suhtes küllalt tõrksad. Meie peaminister on osalenud aga ainsa välismaise valitsusjuhina Merkeli isiklikul kutsel Saksamaa valitsuskabineti väljasõiduistungil. Kolm nädalat enne Bratislavas (sedapuhku juba ilma Suurbritanniata) peetavat Euroopa tippkohtumist on just liikmesriikide meelsus ülimalt tähtis. Suisa nii tähtis, et liikmesriikide väisamise on plaani võtnud ka Euroopa Liidu ülemkogu president Donald Tusk.
Ent muutused pagulaspoliitikas (Merkel tahab sõlmida Põhja-Aafrika riikidega samasuguse migrantide tagasisaatmisleppe nagu Türgiga) ja uuenenud Euroopa (Suurbritannia senist rolli nähakse täitmas Itaaliat), millele nüüd Eestigi heakskiitu nõutakse, pole ainsad, mis Merkelit siia toovad. Eesti on juba harjumuspärane vestluspartner ka Euroopa Liidu julgeolekuteemadel. Nii tuli ka seekord jutuks Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkumine. Küllap on Merkeli visiit Tallinnasse omamoodi ninanips neilegi, kes kõnelevad Eestist ja Tallinnast kui Peterburi äärelinnast. Samamoodi saatis USA asepresidendi Joe Bideni Riias käiku ja kohtumist Balti riikide presidentidega sõnum, et NATO oma lubadusi ei murra. Siinkandis kohal olla ja oma kohalolekut ka sõnas ja pildis näidata pole aga vaja mitte üksnes selleks, et Valgesse Majja trügiva Donald Trumpi ja tema toetajate väljaütlemisi pehmendada, vaid ka selleks, et liitlaste toetus ei jääks Venemaale märkamata.
Kommentaarid