Juhtkiri
7. mai 2017, 20:05

Juhtkiri | Varasem eesti keele õpe pole paha mõte (3)

Reformierakonna arvatav Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michal on teatanud, et kogu Eesti haridussüsteem alates lasteaiast peab olema üks ja eestikeelne. Kas lasteaedade keeleküsimusel on potentsiaali tõusta valimiste peateemaks vähemalt pealinnas, võib aimata oponentide reaktsioonidest.

Konflikt ei lasknud end kaua oodata: rahvuspõhisest vastandumisest ei võitvat keegi, ja miks ei sündinud põhimõtteline otsus eranditult riigikeelse hariduse kohta siis, kui oravad veel valitsuses olid? Keeleküsimus on õhus olnud kauemgi – täpsemalt taasiseseisvumisest alates. Ent tõsiasi, et Reformierakond paneb mängima vana plaadi, pole piisav põhjus teema kõrvaleheitmiseks. Omaette küsimus on, kas sedasorti kriitikat teiste suunal saab lubada endale võimuerakond, kes on püüdnud valimiste eel pildile pääseda sundüürnikele kahjude kompenseerimisega ja kodakondsuse nullvariandiga.

Mõistmaks, et Michali jutus on iva, piisab vaid vaadata, kuidas on kulgenud üleminek 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele gümnaasiumides. Väsimatult erandeid taotlevad pealinna keskkoolid ja ikka veel kestev jutt sellest, et eesti keele tõhusaks õpetamiseks on puudu nii pädevatest õpetajatest kui ka sobivatest õppematerjalidest, on tõsised märgid, et riigikeele süvendatud õppimisest vaid gümnaasiumis jääb enamikul juhtudel tõesti väheks. Paraku pole oravad veel öelnud, kust leiab kõikidesse lasteaedadesse ja põhikoolidesse õpetajaid.

Kuid rahvuspõhist vastandumist ei saa ära hoida ainult sellega, kui öelda, et Reformierakond ässitab vaenu. Sel ettekäändel arutelu eos suretavad erakonnad võtavad positsiooni, et venekeelne alusharidus praegusel kujul vajab kaitset, ja mitte muutusi. Ent mida on vaja selleks, et lasteaedades (keele)õpet senisest paremini korraldada, võiks huvitada nii eestlasi kui ka venelasi, ja üldsegi mitte ainult Tallinnas. Eriti pärast presidendi ettepanekut, et eestikeelsed lapsedki võiksid omandada lasteaias teise keele.