Urve Eslas: BREXIT: kas britid lahkuvad või mitte? (2)

Urve Eslas
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Eslas
Urve Eslas Foto: Postimees.ee

Inglise kanal on laiem kui Atlandi ookean, ütles Briti filosoof John Lucas, kui Suurbitannia ja Mandri-Euroopa erinevuste üle arutlesime. Nende kahe suhe Euroopa Liidus pole kunagi olnud lihtne, kuid seni on mõlemapoolsed huvid lahkumineku ära hoidnud.

Kuid sisepoliitilised pinged – ja just see on tehas, kus vormitakse järgmine Suurbritannia peaminister – on UKIPi, Suurbritannia Iseseisvuspartei tulekuga tuliseks aetud. Juunikuus aset leidev referendum võib ELi – Suurbritannia suhtele vähemalt senisel kujul lõpu teha.

Tegureid, mis võivad hakata mõjutama referendumi tulemust, on palju ja need on raskesti kontrollitavad, nii et referendumi ellu kutsunud Briti peaministri David Cameroni jaoks võib olukord kontrolli alt väljuda.

Peamine faktor, mis tulemused ennustamatuks muudab, on teadmatus ja ebakindlus. Valuutaturg reageeris Londoni linnapea Boris Johnsoni poolehoiuavaldusele EList lahkumisele langusega ilmselt mitte seetõttu, et lahkumine oleks Briti majandusele praeguses segases olukorras kahjulikum kui jäämine, vaid peamiselt seetõttu, et lahkumisega kaasneb palju teadmatust ja ebakindlust. Tõsi, vähemalt osa Briti suurfirmade juhtidest on kindlad, et lahkumine on majandusele kahjulik. Sel nädalal avaldas The Times suuremate ettevõtete ühispöördumise ELi jäämise toetuseks. Kuid allakirjutanuid oli vaid kolmandik mõjukatest ettevõtetest, ja arvatakse, et keskmistest ja väiksematest firmadest oluline osa pooldab pigem lahkumist.

Teine oluline tegur on Londoni linnapea Boris Johnson, kes Cameronile vastandudes ja lahkumist pooldades mõjutab ennustuste kohaselt umbes kümmet protsenti valijatest sama tegema. See, et Johnson üsna avalikult peaministritooli poole vaatab, on vastandumise üks põhjus, kuid teiseks põhjuseks peetakse tooride vajadust pakkuda valijaile hambumusega sobiv kont: nii saaks traditsiooniliselt euroskeptilised tooride valijad, kes ühel hetkel UKIPi kui veel euroskeptilisema erakonna poole läksid, tooride leeri taas üle tuua.

Kolmas oluline tegur on seesama UKIP. Mõttekodades arvatakse, et arvestatavat kriitikat kogunud UKIPi euroliidust lahkumise kampaania võib anda hoopis vastupidise tulemuse ja kallutada valijate meelsust pigem ELi jäämise suunas.

Neljas oluline tegur on Venemaa, millest ei saa mööda vaadata. Analüütik Ben Nimmo nädalatagune raport Vene meediakanalite Brexiti-kajastusest ei jäta kahtlust, et Kremli huvides on Suurbritannia eraldumine EList.

Viies oluline tegur on Šotimaa. 2014. aastal toimunud iseseisvusreferendumi üks olulisi argumente Suurbritanniast lahkulöömise poolt oli šotlaste soov kindlasti ELis jätkata. Juhul kui Suurbritannia otsustab euroliidust lahkuda, järgneb sellele ilmselt uus Šoti referendum, ja karta on, et sel korral võib lahkumise pooldajate arv olla ülekaalukam. Ja siis jääb Inglismaa väga, väga üksi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles