Kas juba sügisel tuleb interneti luigelaul?

Kokku kümmekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriõiguses, mis takistavad ettevõtetel kaubelda digisisuga piiriüleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriõiguse süsteemi täiendavaid mehhanisme, nagu kohustus kontrollida kasutajate üleslaaditud digisisu autoriõigusele vastavust või ajakirjandusväljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand näeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriõiguse probleemide lahendamist, siis masinõppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised õigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei võimalda nende tegelikku rakendamist ülikoolide spin-off'ides või ettevõtluses.

Konkurentsivõime tagamise asemel autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamisega näib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevõtete vananenud ärimudelite lühinägelik doteerimine lingimaksuga ja üleslaadimisfiltrite turu loomine Ameerika Ühendriikide suurettevõtetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on kõhklusi väljendanud ka Eesti ettevõtted – Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esindajad osalesid Eesti eesistumise lõpukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pärast. Jääb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ülikoolide ja ettevõtete eest nii olulises küsimuses ning osaleb ühtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivõime lämmatamises.

Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestkõnelejad ning võrgutehnoloogia eksperdid – esimesed seetõttu, et tsensuurimasinaks tituleeritud automaatsed üleslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus ELi põhiõiguste harta väljendusvabaduse põhimõtetega, teised seetõttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise äärmiselt kulukaks ja jätavad ainsaks võimaluseks liidestada oma süsteemiga mõni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis käib risti vastu veebi kui hüperteksti aluspõhimõtetele.

Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nädalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid internetti ohustavatest artiklitest loobuda.

Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad ELi Nõukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised küsimused niisugusel määral selgeks, et võivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve, spekuleerides selle üle, kas sügisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand võib saada interneti kirstunaelaks.

Autor: Märt Põder